Rootsi ralli suurimaks tõmbenumbriks on kihutamine talvistel teedel ning vaatemäng, mida piikrehvidega varustatud autod pakuvad, kuid samal ajal on teede seisukord ka suurimaks küsimärgiks. Viimase aja ilm Rootsis on kõike muud, kui talvine – väljas valitseb sula, temperatuur püsib pluss poolel ning lumi on ka metsa vahelt ära sulanud. Sellistes oludes ei saa talverallit sõita ning seetõttu jäi näiteks ERC sarja avaetapp Liepaja ralli Lätis pidamata, sest lumeolud ei võimaldanud rallit korraldada. Kindlasti mõtlevad paljud inimesed, et miks ei võiks siis kruusal sõita, sest olud meenutavad näiteks Walesi rallit, mis peetakse sügisel. Talvisel ajal on aga teed tunduvalt pehmemad ning kui piikrehvidega autod katsed kaks korda läbi sõidavad, ei jää teedest suurt midagi järgi ning seda ei saa ralli korraldajad endale lubada. Rehvitootjad toonud Rootsi rallile vaid talverehvid ning kruusarehvide tarnimine viimasel hetkel oleks liialt mahukas. Lisaks ei luba seda ka reeglid.
Suured kulud
Kehvade teede seisukorra pärast on ära jäetud üksikuid katseid ning kohati ka rallipäevasid, kuid päris ära jäi MM etapp üle 20 aasta tagasi. Esmaspäeva lõuna ajal peetud pressikonverentsil anti teada, et 9 katset jääb ära, kuid ralli toimub siiski. Eestis on ilmaolude tõttu etappe edasi lükatud, kuid MM ralli puhul need asjad nii lihtsad ei ole – järgmine etapp on MM sarjas Mehhiko ralli, mis peetakse kolme nädala pärast ning seega saadavad meeskonnad sisuliselt kohe peale Rootsi ralli lõppu varustuse teele, et see õigeks ajaks kohale jõuaks.
Maailmameistrivõistluste etapi korraldamine on tohutult suur ja kallis ettevõtmine ning nädala-kahe jagu liigutamine on väga raske, kui mitte võimatu. Üles kerkivad küsimused, et kes maksavad etapiga seotud inimestele üleliigsed kulud kinni, mis saab fännidest ning sponsorlepingutest. Lisaks on kindlasti kohalikud ettevõtted ralli ajaks teinud eriprogrammid – näiteks majutusasutustes kehtivad kõrgemad hinnad jms.
Autoralli MM sarjas on vaid üks talvine etapp ning lisaks võistluse eel sõidetavale testile osalevad paljud rallisõitjad ka väiksematel võidukihutamistel, et lumel sõitmise tunne kätte saada. Näiteks osales nädalavahetusel Mads Östberg Norras peetud rallil Ford Fiesta R5 autoga ning Sander Pärn võistles kaks nädalat tagasi Soomes Artic-Lapland rallil. Kui norrasel eelarvega probleeme pole, siis Pärna puhul oleks tegemist sisuliselt raisatud rahaga, sest kaugele Artic-Lapland rallile mindi just Rootsi rallit silmas pidades. Pärn võistles Soomes spetsiaalselt rehvidega, mida kasutatakse MM sarjas ning mis on natukene laiemad, kui kohalikel meistrivõistlustel lubatud rehvid ehk siis pidamine oli natukene kehvem, kuid mees sai võistlusoludes autot testida ja endal käe soojaks.
Ralli korraldamiseks on vaja head infrastruktuuri
Hea ralli korraldamiseks ei piisa vaid vaatemängulistest teedest ja oludest, ralli korraldamisega seonduvad paljud asjad ning mõelda tuleb laiemalt. Ralli maailmameistrivõistluste sarjas peaksid olema ainult suurepärase korraldusega etapid, kuid kahjuks pole need asjad alati nii lihtsad.
Rallide korraldajad, kelle ralli edukus sõltub erinevatest oludest, peaks kaaluma ralli asukoha vahetust, näiteks viidi poliitilise olukorra pärast legendaarne Paris-Dakar kõrberalli Lõuna-Ameerikasse, kus on teistsugused olud, kuid vähemalt ei ole ohtu osalevatele sportlastele ning pealtvaatajatele. Rootsi ralli korraldajad saaksid kaaluda ralli liigutamist põhja poole, kus lumeolud on paremad aga see eeldaks kogu logistika ümber tegemist ning tihedat koostööd rahvusvahelise autoliiduga. Ralli korraldamine eeldab ikkagi ka korraliku infrastruktuuri toetust, näiteks, et fännid pääseks ralli võistluskeskusse võimalikult lihtsa vaevaga, lisaks on vaja majutusasutusi, toidukohtasid, poode jms ehk ralli nihutamine Põhja poole võib küll tähendada paremad ilmastikuolusid, kuid infrastruktuur on kehvem ning see võib hoopis halvemini mõjuda lõpuks.
Tulevikku arvestades peaksid korraldajad maha istuma ja erinevaid variante kaaluma. Samas võiks kaaluda ka mõne uue etapi MM kalendrisse lülitamist Rootsi ralli asemel, näiteks Põhja-Soomes peetav Artic-Lapland ralli sobiks toimumisaja poolest Rootsi ralli asemele. Mõeldes laiemalt võiks WRC sarja edendaja huviks olla ka uute riikide lisamine, kus lumeolud on paremad – näiteks Venemaa, mis on oluline turg iga autotootja jaoks.
Rootsi ralli on MM sarjas üks legendaarsemaid rallisid, kuid kui lumepuudusel jääksid etapid järjest ära, tuleb teha mingi muudatus. Inimene ja tehnika looduse vastu ei saa ehk tegelikult ei jää muud üle, kui oludega kohaneda.
Ära jäänud etapid
Ralli maailmameistrivõistluste ajaloos on MM etapp ära jäänud kuuel korral, 1974. aastal jäid Monte-Carlo, Rootsi ja Akropolise rallid ära, sest maailmas valitses üleüldine kütusekriis. Kaheksa aastat hiljem, 1982. aastal jäi sõitmata Argentiina ralli Falklandi sõja pärast, poliitilistel põhjustel jäeti ära ka 1998. aasta Indoneesia ralli. Rootsi ralli on kehvade lumeolude pärast ära jäänud ka 1990. aastal.
Lisaks kuuele ära jäänud etapile tühistati 1986. aasta San-Remo ralli tulemused, kuna algselt leidsid ralli kohtunikud, et Peugeoti tehasemeeskonna autod olid reeglitele mittevastavad ning eemaldasid kõik Peugeotid võistlustelt. Prantsuse autotootja kaebas otsuse loomulikult edasi, kuid seda protesti ei rahuldatud. Ralli võitis Lancia, kuid hiljem tunnistas rahvusvaheline autoliit (FIA), et Peugeotid ikkagi vastasid reeglitele ning seetõttu tühistati ralli tulemused, sest Peugeoti koheldi ebavõrdselt võttes võimaluse neil ralli lõpetada.
Lisa kommentaar