Hooaja esimese ralli, mis peeti oodatult rasketes oludes, võitis kindlalt Volkswageni esisõitja Sebastian Ogier, kes edestas oma meeskonnakaaslast Andreas Mikkelseni peaaegu kahe minutiga. Rallile läks Ogier vastu suurima favoriidina ning tema võidus pole midagi üllatavat, kuid tegelikult ei tulnud see nii lihtsalt, kui tulemusi vaadates arvata võib. Neljapäeval, reedel ning laupäeval pakkus Ogierile tõsist konkurentsi Kris Meeke, kes oli sunnitud laupäeva õhtul ralli pooleli jätma. Kris lõikas ühte kurvi liiga palju, sõitis üle kivi ning lõhkus auto käigukasti.
Suurte lootustega tuli rallile ka soomlane Jari-Matti Latvala, kes kavatses kõigile ja eelkõige iseendale tõestada, et suudab sõita stabiilselt ning eksimused on eelmisse hooaega jäetud. Ralli esimestel kiiruskatsetel ta seda tegigi, kuid siis lasi ühe kurvi pikaks ning lõhkus auto. Lisaks auto lõhkumisele jäi tema teele ka veel üks ajakirjanik, kellele ta auto kapotil natukene sõitu tegi ning hiljem kohtunikelt karmi karistuse teenis. Võib öelda, et tegemist oli õnneliku õnnetusega, sest inimesega on kõik korras, kuid Latvala oleks pidanud veenduma, et inimesega on kõik korras, kuid ta jätkas katset. Tahaks väga loota, et Rootsis suudab Latvala ilusti lõpuni tulla ning sel juhul lõpetab ta ilmselt poodiumil, sest ta on lumel vägagi kiire.
Citroeni mehed olid heas hoos
Minu jaoks oli lõppenud nädalavahetusel parim hetk Meeke kiirus, sest kuigi ta on varasemalt kruusal kiire olnud, siis seekord näitas ta väga rasketes oludes suurepärast kiirust. Kris on sõitja, kes end tagasi ei hoia ning pingutab igas olukorras maksimaalselt, mis teeb tema sõidu jälgimise põnevaks. Seekord arvasid paljud, et küllap ta reedeste esimeste katsetega auto lõhub, kuid selle asemel pidas ta hoopis tulist võitlust Ogieriga. Lõpuks lõikas ühes kurvis liiga palju, riivas kivi ning see rikkus auto käigukasti. Eksimus on eksimus, kuid see oli pigem ebaõnn – mees oleks kindlasti väärinud poodiumit ning tegelikult on videodelt näha, et ka teised lõikasid seda kurvi samamoodi, kuid ilmselt Kris sai sellele kivile kõige paremini pihta.
Heas hoos oli ka sel rallil teise Citroeniga sõitnud nooruke S. Lefebvre, kes lõpetas ralli tugeval viiendal kohal. Esimesel päeval sõitis ta pigem Oti tempos, kuid siis tasapisi enesekindlus ja mugavus teel kasvas ning kohati näitas ta juba tippudega võrreldavat kiirust. Sel aastal jagab Lefebvre sõitjakohta Breenega, kuid kindlasti nendel rallidel, kus ta stardis on, tuleb tal silma peal hoida. Tundub, et Citroen on päris hea valiku leidnud selleks ja järgmiseks aastaks – Meeke näitab järjest küpsemat sõitu ning noored arenevad iga ralliga. Breene hoogu pole me veel näinud, kui edu madalamates sarjades lubab uskuda, et ta suudab kiirust näidata ka WRC autoga.
Saame näha, mida Citroeni juhid arvavad Meeke kiiruse üle, kuid kindlasti muutub olukord huvitavaks, kui järgnevatel rallidel suudab Kris samasugust kiirust näidata ja ka lõpetada stabiilselt poodiumil. Citroen ei plaani teha praegusele autole ühtegi suuremat uuendust ning samuti ei osaleta ka kõigil etappidel, kuid saame näha, kas viimane osa plaanist muutub, kui Kris on esimese vahele jääva ralli hetkeks heal kohal punktiarvestuses. Võibolla tekib võimalus, et ta saab siiski kõik etapid kaasa teha. Samas võib just pinge puudumine olla Krisi edu aluseks, sest ta ei pea mõtlema kohale hooaja kokkuvõttes. On, mis on, kuid kindlasti näitas Meeke, et Citroeni usaldus ja investeering hakkab lõpuks ära tasuma, sest ka eelmisel hooajal oli hetki, kus Citroeni juhid olid väga pettunud Krisi esitustes.
Hyundail jagub potentsiaali
Monte Carlo rallil tegi debüüdi Hyundai uus i20 WRC auto, mis on meeskonna sõnul tubli samm edasi võrreldes eelneva autoga, kuigi rajal see esialgu väga välja ei paistnud. Hooaja esimesel rallil sõitis meeskonna kolmas mees Paddon vana autoga, sest tema jaoks ei suudetud uut autot Montesse tuua – ta saab selle Rootsi ralliks ning seetõttu oli hea võrrelda autode kiirust. Loomulikult ei saa Monte põhjal teha suuri üldistusi, sest olud ja meeste kogemused oli väga erinevad. Siiski olude paranedes näitasid nii Neuville, kui ka Sordo väga head kiirust ning tundub, et pigem oli asi selles, et mehed ei leidnud uuele autole kohe õigeid seadeid. Eks Montes ongi seadete leidmine ja auto tunnetuse otsimine raske, sest oludes, kus autol on erinevad rehvid diagonaalis all, on väga raske mingit konstruktiivset välja tuua. Tundub, et auto on hea, kuid tööd on vaja teha veel seadistuse kallal.
Sarnaselt Citroenile võib ka Hyundai meeskond rahul olla sõitjate valikuga, sest kõik kolm on võimelised poodiumi nimel kihutama ning natukese õnne korral ka võidu eest. Meeskonnas on ülimalt kogenud Dani Sordo, kes on üsna stabiilne, kuid pigem võidu eest ei kihuta. Lisaks temale on nüüd juba kogemusi kogunud Neuville, kes kindlasti soovib eelmise aasta ebaõnnestumisi heaks teha ning tõestada kõigile, et ta suudab endiselt võidu nimel kihutada. Montes oli ta lõpuks kolmas, kuid oleks võinud olla ka teine, kui auto poole võitluse pealt alla poleks andnud. Belglane pole kunagi tunnistanud, et tal oleks eelmine hooaeg ebaõnnestunud, kuid pigem siiski ebaõnnestus – temalt oodati rohkem, kui ta näidata suutis. Lisaks katkestamised ja sõnavahetused meeskonnnaga, usun, et viimaste kriitika oli siiski õigustatud, sest enamasti suutis meeskonna kolmas sõitja Paddon Neuvillest kiirem olla.
Ott Tänaku raske töö rehvide testimisel
Enne Monte Carlot ei teadnud keegi, kui hea või halb on Dmacki rehvid asfaldil võrreldes konkurentidega ning seepärast ei osatud seisukohta võtta. Fännid mäletasid, et Dmacki asfaldirehvid ei olnud väga head ning kunagi nägi Ott tohutult vaeva, et nendega sõita, kuid kuna sellest on juba 1,5 aastat möödas, lootsid kõik, et asjad on paremini. Võibolla natukene olidki, kuid reaalsuses kaotas Ott Tänak siiski liidritele väga palju ning oli sisuliselt kõige aeglasem WRC auto. Sõidu mõttes oli Tänak üsna enesekindel, kuuendal katsel tuli sisse üks suurem viga, kuid fännid aitasid Fordi tagasi ratastele ning sõit läks edasi. Siiski lõpetasid mehed tänu konkurentide katkestamistele seitsmendal kohal ning punktid on tabelis kirjas, mis võrreldes eelmise aasta algusega on siiski parem tulemus.
Tundus, et mida paremaks olud läksid, seda hullemaks muutus Oti tempo, sest rehvid lihtsalt ei pidanud. Meeskonna sõnul said nad palju väärtuslikku informatsiooni ning nüüd saavad nad kindlasti enda asfaldirehve paremaks muuta. Ott lootis ralli järgselt, et Saksamaa ralliks ongi rehvid tänu Monte kogemusele paremaks muutunud. Raske öelda, kas Rootsis on Dmacki rehvid paremad, kuid tõenäoliselt ikkagi on – Jari Ketomaa on varasemalt näidanud Rootsis päris head tempot WRC2 sarjas Dmacki rehvidega ning kindlasti pole vahe nii suur, kui asfaldil. Rootsis on küsimus selles, et kui hästi püsivad piigid rehvi sees – asfaldirehv muutus Tänaku sõnul kiiresti pehmeks, kui Rootsis nii juhtub, siis ei saa väga palju paremat tulemust loota.
Lõplikku seisukohta on raske võtta, ühelt poolt on tore, et Ott ja Raigo sõita saavad, teisalt kui kõik rallid kujunevad selliseks kannatamiseks, siis tuleb fännidel ikkagi üsnagi morn aasta. Kuigi kõik peaksid ju teadma, millistes oludes tuleb meie meestel hakkama saada, ei pruugi sellise tempo näitamine väga hea olla. Teha pole midagi, kuid samas lootus on, et kruusarehvid peaksid siiski paremini toimima. Siiski tuleb mehi kiita, et suudeti rasketes oludes, kus on isegi raske teel püsida, tulla toime libedate rehvidega ning ralli lõpetada.
M-Spordi taktikamängud
Üks rallimaailma suurimaid küsimusi oli, et millist tempot suudab näidata siiski üsna tundmatu Eric Camilli, kes tegi WRC autoga oma debüüdi. Monte Carlo ralli on raske isegi kogenud meestele, kuid eriti raske on see neile, kes teevad WRC autoga debüüdi. Camilli suutis näidata võrdlemisi head kiirust, kuid tegi ühel katsel lihtsa sõiduvea ning kuna tema auto turvapuur sai kannatada, oli ralli tema jaoks lõppenud. Kõige hullem, mis juhtuda saab noore sõitjaga, on see, kui ta ei saa enam edasi sõita ka kogemuste omandamiseks. Monte Carlo ralli põhjal võib öelda, et midagi tundub temas olema – päris alusetult ta M-Spordi meeskonnas ei ole, kuid üldistusi on veel raske teha. Vaadates Evansi suurepärast hoogu uue Fiesta R5 autoga, siis on natukene küsitav Camilli palkamine, kuid ju meeskonnajuht teab paremini. Teine põhjus võis olla Camilli palkamises see, et Wilson oli pettunud Evansi arengus – eelmisel hooajal loodeti temast rohkem, kui see, mida ta suutis näidata. Montes näitas Evans väga head minekut ning kes teab, kui mees suudab läbi hooaja kiire olla, siis võib ta järgmisel aastal WRC auto peal tagasi olla. Hea tehnikaga R5 auto, millega on nauditav sõita, on suurepärane enesekindluse taastamise võimalus ning ehk selle peale Wilson mängibki. Meeskonnajuht Wilson tundub olema oma hingelt mängur, sest kuigi tema peabki võrreldes konkurentidega sõitjaid valima ka majanduslikel põhjustel, üritab ta alati võimalikult soodsalt hea võimaluse leida. Ühel korral peavad sellised valikud end ära tasuma, aastaid tagasi oli ka Märtini usaldamine meeskonna esisõitjaks üsna riskantne, kuid Wilson räägib siiani uhkusega, kuidas Märtin ainsana Loebile asfaldil vastu sai.
Meeskonna esisõitja Mads Östberg tegi endale iseloomuliku ralli lõpetades neljandal kohal. Selleks hooajaks on Madsil uus kaardilugeja ning tuleb harjuda emakeelse legendiga – varem sõitis ta rootsikeelse legendiga ning kuigi kaks keelt on üsna sarnased, tuleb siiski ümber harjuda. Eriti raske on seda saavutada Montes, kuid mehed said hakkama. Norrakas ei paistnud silma kiiruse ega ka aeglusega ehk tuli, nägi ja tegi seda, mida temalt oodati. Meeskond kindlasti ootab, et ta sõidaks Rootsis võidu nimel, kuid kui ta ka kruusal ning lumel „kindlalt“ neljas on, siis peaks Wilsonil mõtlemisainet jaguma. Tema kõrvale sobiks noor uljaspea, kes areneb iga ralliga – Camilliga seda ka loodetakse, kuid keegi ei tea, kui palju ta areneda suudab. Kindlasti muutub ta iga ralliga kiiremaks, kuid kas ta samasugune talent on nagu Ogier.. Pigem ei ole!
Lisa kommentaar