Käimasolev rallihooaeg algas suurte lootustega – rallimaailm oli ärevil, kas keegi suudab Ogieri tiitliheitluses seljatada ning eestlased ootasid huviga, milliseks kujuneb Ott Tänaku tagasitulek WRC sarja. Suuremad Eesti väljaanded lennutasid omad ajakirjanikud Monte Carlosse hooaja esimest etappi kajastama, õhkkond oli täis ärevust ja elektrit.
Autoralli maailmameistrivõistluste korraldajad olid sepistanud hooaja avamänguks tõelise etenduse – valitseva maailmameistri Ogieri vastu astus rallilegend Sebastian Loeb, kes ka ralli alguses esikoha nimel heitlesid kuniks vanameister vea tegi ning esikoha konkurentsist langes. Ott Tänak alustas hooaega teise ajaga ning püsis teise päeva lõpuni kõrgel neljandal kohal kuniks tegi õnnetu sõiduvea ning lõpetas ralli punktikohalt väljas. Rallimaailm ohkas järjekordse Volkswageni kolmikvõidu üle ning Eesti ajakirjandus materdas Tänakut, sest kuigi fännid, mees ise, kui ka meeskond sai aru, et pigem oli tegemist õnnetu sõiduvea, kui uljaspäisusega, ei hoidnud meedia end tagasi.
Paberilt tulemusi vaadates jääb mulje, justkui oleks tegemist tüüpiliselt igava hooajaga – Ogier ja VW võidavad ning teised sörgivad sabas, kuid siiski on sündmusi oluliselt rohkem olnud. Paslik on küsida Quo vadis WRC? – ehk heidame pilgu, mis on olnud ja mis on tulemas.
Volkswagenite ülemvõim, Latvala ei täitnud (l)ootusi
Tagantjärele oli Montest siiski üht-teist kõrva taha panna, Latvala tark sõit andis alust loota, et ta suudab aasta kestel Ogierile vastu astuda, selleks andis lootust enesekindlus ning kindla peale teisel kohal lõpetamine. Samas näitas Volkswageni kolmikvõit, et teistel läheb väga raskeks neid edestada ja püüda, üksikutel rallidel on suudetud ka Volkswageni mehi lüüa – näiteks Argentiinas võtsid Citroeni mehed kaksikvõidu, Sardiinias astus Paddon vihaselt Ogierile vastu, kuigi kaotas lõpuks võitluse ning Poolas sai sarnase asjaga hakkama Ott Tänak.
Siiski on senistest etappidest kolmel korral Volkswagen võtnud kolmikvõidu ning see nimekiri võib veel täieneda. Soomlast Latvalat peeti potentsiaalseks tiitlikandidaadiks, sest tal on kasutada sarnane auto nagu Ogieril ning ta tundus sel hooajal enesekindlam, kui kunagi varem, kuid kahjuks järgnes Monte edule kolm nulli punktitabelis ning tiitliheitlus oligi läbi.
Mikkelsen andis tormihoiatuse
Terve hooaja on väga stabiilset hoogu näidanud norrakas Andreas Mikkelsen, kes sõidab Volkswageni meeskonna kolmanda autoga. Rootsis oli tal suurepärane võimalus ralli võita, kuid mängis oma lootused viimase katse sõiduveaga maha ning jäeti lõpuks kolmandaks. Poodiumikohtasid on noor norrakas edaspidigi teeninud, kuid rallivõit on jäänud siiski kaugemale, kui oodata oleks osatud. Kolm rallit, neist kaks asfaldil, on veel minna, kuid praeguse asjade seisu järgi ei julgeks ennustada, et Mikkelsen suudaks ühe kolmest võita. Tegemist on tohutu potentsiaaliga mehega, kes võiks järgmine aasta Ogierile vastu astuda, kuid samas eeldab see veelgi stabiilsemat ja kiiremat sõitu, kui seni. Tundub, et on noorel mehel jääb kohati otsustusvõimest puudu teha asju murdosa sekundi võrra varem ning seejärel ralli võiduni jõuda. Samas pole alati asi ka oma tahtes, olulist osa mängib autospordis ka õnn, kuid kindlasti vääriks mees ka juba praegu rallivõitu.
Tõeline üllatusmees Paddon
Vaatamata sellele, et sel aastal osaleb WRC sarjas taas eestlane Ott Tänak koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga, on minu, kui rallifänni jaoks suurim sündmus Hyundai kolmanda numbri Hayden Paddoni esiletõus. Noor Uus-Meremaa rallisõitja andis suurepärase Rootsi ralliga mõista, et ta on tohutult andekas, kuid selleks, mida ta korraldas Sardiinias, polnud valmis ilmselt ka mees ise. Sardiinias õnnestus tal rallit juhtida ning oli sunnitud alles viimasel päeval Ogieri paremust tunnistama, kusjuures oma osa mängisid kindlasti ka auto tehnilised probleemid. Siiski näitas noor mees, et hoopis tema peaks Sordo või Neuville asemel Hyundai esimesse meeskonda kuuluma ning tasapisi tundub, et ka Hyundai juhtkond hakkab sellest aru saama – Saksamaa ralli eel kritiseeris meeskond oma esisõitjat Neuvillet avalikult, et tema sõidust on justkui sära kadunud ning belglane peaks midagi ette võtma asjade parandamiseks.
Uus-Meremaa mees Paddon on viimastel rallidel järjepidevalt Sordot ja Neuvillet edestanud ning ilmselt vahetab ta järgmisel aastal Sordo välja. Ma ei usu, et Hyundai Neuvillega lepingu lõpetaks – mees on andekas ning loodetavasti suudab oma madalseisust üle saada. Kombinatsioon Neuville – Paddon tundub üsna reaalne ning nad oleks väärilised vastased Volkswagenite ülemvõimu vastu.
Tänaku tagasitulek
Ott Tänak sai selleks aastaks uue võimaluse – võimaluse, mis on tänapäeva rallimaailmas ainulaadne, sest teisi võimalusi tavaliselt ei teenita, sest WRC on ülimalt kallis spordiala ning niisama ei juhtu midagi. Hooaja esimesel rallil näitaski Ott, et tegemist on muutnud mehega – Ott suhtles meediaga täiesti vabalt, oli oma olekult vaba ning hoidis end tagasi, sõites pigem kindlalt. Kahjuks rikkus tema ralli üks pisike sõiduviga, mis ei olnud otseselt sõitja viga, kuid siiski sõiduviga või ebaõnn. Rootsi rallil näitas Ott aga taas tunduvalt küpsemat sõitu ning oli vaatamata ühel katsel tehtud veale lõpuks neljas ja vaatas tulevikku enesekindlalt.
Rootsi rallile järgnes taaskord paar sõiduviga ja õnnetuid katkestamisi, näiteks leidis ta end ühel rallil veehoidlas või oli sunnitud katkestama veetakistuses vastu kivi sõites. Sardiinia rallil hoidis Ott kõrget kolmandat kohta kuniks auto käigukastil tekkisid probleemid kukutades meie mehe punktikohalt välja. Poola rallil näitas Ott lõpuks seda, miks Wilson talle uue võimaluse andis – tal õnnestus rallit juhtida, kuid pisikeste probleemide tõttu oli sunnitud leppima kolmanda kohaga. Siiski õnnestus tal näidata, et kui olud sobivad ning Ott on enesekindel, siis on ta võimeline Volkswagenitele vastu astuma.
Üldiselt on kogu Oti hooaeg kulgenud vaatamata pisivigadele tõusvas joones ning usun, et kui järele jäänud kolmel rallil suudab ta pisut paremat tempot näidata, kui äsja lõppenud Austraalia rallil, on järgmiseks aastaks olemas koht M-Sporti meeskonnas. Otis on tohutult palju potentsiaali mida ta on sellel aastal ka näidanud, paremad tulemused on jäänud tihtipeale kogemuste puudumise taha – ta pole WRC autoga kolm aastat sõitnud ning enamus rallisid on tema jaoks uued olukorras, kus teised mehed sõidavad neil teedel juba mitmendat aastat.
Käesolev aasta on Ott Tänaku kaardilugejale Raigo Mõlderile esimeseks täishooajaks WRC kõrgeimal tasemel ning kui aasta alguses eksis mees päris palju ning ei suutnud kuidagi WRC auto tempoga harjuda, on asi järjest paremaks läinud ning kaardilugeja taha ei tohiks midagi jääda. Eks Raigo enesekindluse puudumine rasketes oludes mõjutas ka Otti ning sealt need vead ka tulid, sest kui rallisõitja ei saa legendi 100% usaldada, tulevadki vead, kuid samas on ralli ikkagi meeskonna ala ning mehed on raskustest koos üle saanud tänu mõlema raskele tööle. Ralli ringkonnad jagunesid kaheks – ühed toetasid Raigot ning teised tahtsid, et Ott oleks läinud samasugust teed nagu omalajal Märtin – kuna Eestis puudusid tollal maailma klassiga kaardilugejad, asus Märtin koostööd tegema kogenud Michael Parkiga. Ott otsustas seekord teisiti ning tänu sellele on Eestil üks kogenud WRC kaardilugeja juures, kuigi Raigol on veel palju õppida, siis on ta teinud sel aastal tohutu arenguhüppe ning usun, et tema arenguga on rahul eelkõige Ott, mees ise, kui ma meeskond. Ma pean tunnistama, et aasta alguses kahtlesin minagi teatud hetkedel, et kas nii tähtsal aastal on mõistlik kogenematu kaardilugejaga alustada, kuid samas ilmselt tundsid mehed, et õhkkond on autos hea ning just seda oligi Otil vaja.
Citroeni Meeke ja Östberg
Prantsuse autotootja Citroeni meeskonnas on asjad üsna sarnased eelmisele aastale, sest sarnaselt eelmisele aastale on meeskonna juhtkond seadnud meestele eesmärgiks näidata, miks nad peaks järgmine hooaeg meeskonda kuuluma. Meeke alustas hooaega hästi ning teenis Argentiinas oma karjääri esimese võidu, mis kujunes ülimalt emotsionaalseks. Meeke mentoriks oli legend Colin McRae, kes uskus ja toetas Krisi isegi siis, kui mees mõne ralli väljasõiduga ära rikkus. Kahjuks ei näinud rallilegend oma õpilase võitu, kuid ta oleks selle üle kindlasti uhke olnud.
Edasine hooaeg ei ole aga Krisi jaoks väga hästi läinud, mitmed rallid lõppesid võpsikus ning Citroeni juhtkond nõudis mehelt paremaid esitusi, kui ta soovib järgmisel aastal Citroeni meeskonnas jätkata. Norralane Mads Östberg on terve aasta olnud üsna stabiilne teenides mõned poodiumikoha, kuid samas ei ole ta eriliselt säranud, oodatud läbimurret pole justkui toimunud. Norrakal on kogemusi WRC autoga juba omajagu, kuid ometigi ei ole ta ralli alguses kindel võidusoosik vaid heal juhul on eesmärgiks jõuda poodiumile, mis ei lähe Citroeni meeskonna eesmärkidega kuidagi kokku. Meeskond on harjunud võitma ning kahtlemata nõuab seda ka oma sõitjatelt, liigselt tagasihoidmine ja punktide kogumine pole kindlasti see, mida juhid näha tahaks. Rajal peab püsima ja ralli tuleb lõpetada, kuid samas näitama ka head kiirust. Olgugi, et Citroeni meeskond on andnud käsu oma sõitjatele näidata, et nad väärivad kohta meeskonnas ka järgmisel aastal, pole Citroenil väga häid alternatiive. Austraalia rallil ei saanud Östberg rajaga tutvumisel tehtud avarii tõttu osaleda ning teda asendas viimasel hetkel nooruke Lefevbre, kes polnud varem kruusal WRC autoga sõitnud. Noorel prantslasel tuli väljasõidu tõttu rallit jätkata super rally reeglite järgi, kuid näitas, et mõne aasta pärast võib ta tehasemeeskonnas sõita küll, kuid samas järgmine aasta tehasemeeskonnas sõita oleks talle veel liiga suur arenguhüpe.
Ma ei usu, et Citroen selle peale välja läheks, et paneks nii rohelise sõitja oma teiseks sõitjaks, samas on Citroenil võtta ka natukene kogenum mees Chardonnet. Siiski usun millegipärast, et mõlemad mehed, nii Meeke, kui ka Östberg säilitavad oma koha järgmiseks aastaks tehasemeeskonnas.
Eesti meedia ja ralli
Aasta alguses, kui Ott Tänak sai WRC sarjas uue võimaluse, tundus, et ka Eesti meedia võtab asja tõsisemalt kui varem – hooaja esimesele rallile lennutati kohalikud ajakirjanikud kohale ning ETV alustas ralli kokkuvõtete näitamisega. Rallifännidel tulid meelde legendaarsed Märtini ajad, kui ralliuudised olid alati esilehel ning ralliga koos valmisid tõelised reportaažid, kuid paraku piisas ühest Oti sõiduveast esimesel rallil ning meedia huvi oli kadunud. Delfi ajakirjanik Gunnar Leheste kirjutas lausa südantlõhestava artikli enda kannatustest ralli kajastamisel ning kui nõrk sõitja ikkagi Tänak on. Materdamisega tegeles ka jalgpallispets Ott Järvela, kelle sõnul sportlane, kes pinget ei talu, on nõrk ning üleüldiselt pole Tänaku vigadele vabandusi suutmata analüüsida tegelikke põhjuseid.
Terve hooaja on enamasti ralliuudised olnud stiilis „Vaata, kuidas Tänak kraavi sõitis“ või „Vaata, kellega Ott Tänak poodiumil koos seisis“, rallijärgselt oodatakse ära M-Sport meeskonna pressiteade ning vorbitakse selle põhjal ralli kokkuvõte. Korralikust analüüsist pole juttugi, millest on siiralt kahju, sest üks endast lugupidav spordiajakirjanik peaks suutma analüüsida seda ala, millel Eesti sportlane absoluutses tipus on ning te võite vaielda, kuid Ott on siiski WRC staar vaatamata mõnele sõiduveale. Mees, kes on jõudnud kahel korral WRC sarjas poodiumile ning sõidab WRC tehasemeeskonnas, ei ole mingi suvaline tont, kahju ainult, et „spordiajakirjanikud“ sellest aru ei saa.
Lisa kommentaar